Liiga kõrged eluaseme majanduskulud on probleemiks kogu Euroopas

Hiljutisel Balti elamumajanduse konverentsil Tallinnas tutvustus ÜRO tippekspert Orna Rosenfeld, kes tutvustas hiljutist uuringut 56 riigi eluasemeturu olukorrast ja läbi viidud projektidest.

"Majanduskriisis sattusid inimesed rahalistesse raskustesse ja see mõjutas eluasemelaene, samuti on probleemiks kõrged majanduskulud paljudes riikides– leibkonna igakuisest väljaminekust moodustavad eluaseme majandamisega seotud kulutused liiga suure osa," tõi ta näiteid.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe, Euroopa elamumajanduse organisatsiooni Housing Europe'i juhatuse liikme Andres Jaadla sõnul kõneldakse seepärast aina enam ka energiasäästlikest lahendustest ning elamufondi kaasajastamisest. "Keskkonnamõjude kõrval kõneldakse energiasäästu puhul kogu Euroopas kindlasti ka majanduskuludest - kui ikka kaasaegsed tehnilised lahendused võimaldavad küttekuludelt püsivalt kokku hoida 40-60% või hoopistükkis korteriühistul energiatarbijast energia tootjaks hakata, siis on see kindlasti üks oluline argument," sõnas Jaadla.

Et innovatsioon küttekulusid kontroll all aitab hoida, seda teab hästi korteriühistu Õismäe tee 11 koos oma insenerist juhi Genadi Vaheriga: temalt tullakse küsima, kuidas see päikesepaneelide paigaldamine käib ning kui suur energiasääst sellega kaasneb, kirjutas EKÜL ajakiri ELAMU. 2012. aasta suvel lõpetati hoone kompleksrenoveerimine: vahetamata korteriakende asendamine pakettakendega, maja fassaadide ja sooja tarbevee torustike soojustamine kivivillaga, ehitati ruumipõhine soojatagastusega sundventilatsioonisüsteem ja katusele päikesekollektoritel põhinev soojavee tootmise süsteem.

Nende tööde tulemusena vähenes küttekulu mullu 126 MWh-le – hea võrrelda aastaga 2001, kui kogu maja energiatarbimine oli 333 MWh. Kui 2011. aasta suvekuudel vajati juunist augustini sooja vee tegemiseks kaugkütet 20,5 MWh, siis mullu oli see vaid 6,2 MWh (kaugkütet läks tarvis põhiliselt öiseks soojavee tsirkulatsiooniks).

Kokku oli aastane päikesekollektorite soojusenergia tootlus 26,6 MWh. “Muidugi on inimesed ka ökonoomsemaks muutunud – kui 2001 tarbiti 1379 kuupmeetrit sooja vett aastas, siis mullu kulus vaid 868 kuupmeetrit,” rääkis Vaher. Kuigi suvekuudel tänu päikesekollektoritele on soojavee hind elanikele olematu, makstakse juhatuse otsusega sooja vee eest edasi kaugkütte hinnaga ja kaugküttelt kokkuhoitud summa võrra vähendatakse remondifondi osamakset või tehakse täiendavaid töid.

"See on vajalik, et kõik saaksid võrdselt tulu, mitte aga selle järgi, kes rohkem sooja vett tarbib," rääkis Vaher. "Ma usun, et suur osa korteriühistuid vajab just nimelt positiivseid näiteid kolleegidelt, et uudseid lahendusi ka oma majas kasutada. Nende probleemidega ei maadle mitte ainult väike Eesti, vaid ka meie teised Euroopa naabrid," märkis Jaadla.

1Partner Ehitus ehitab Kalamajja Ristiku ja Vabriku tänavale neli uut kortermaja

13.04.2015

Ettevõtlusminister Palo on majutusteenuse käibemaksu tõstmise vastu

14.04.2015

Kõige populaarsemad

1

Remontimata korteri hind hakkab korralikule järgi jõudma

2

Tänasest hakkab kehtima elamukinnisvara hindamise uus kord

3

Pärnu korterite keskmine hind tõusis masujärgse aja kõrgeimale tasemele

4

Lastega või koduloomaga üürnikuks? Koli kuuse alla!

5

Müügihitiks on ülioptimaalsed uued korterid

6

Aasia ekspert: Tallinnast saab betooni ja kaubanduskeskuste linn

Toimetaja valik

alt

Tänasest hakkab kehtima elamukinnisvara hindamise uus kord

alt

Korteri puudusi varjates võtab müüja suure riski

alt

Kas tead kõiki riske kaasomandis kodu ostmisel?