Riigi toel rajatakse 5 miljoni euro eest uusi kergliiklusteid

Siseministeeriumi kergliiklusteede toetusskeemist saavad 16 kohalikku omavalitsust ühtekokku 5 miljonit eurot uute kergliiklusteede rajamiseks.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul oli siseriikliku kergliiklusteede projektide taotlusvoor üle ootuste populaarne. „Omavalitsused olid väga aktiivsed ja taotlusi saime kordades rohkem kui oli rahalisi võimalusi. Algselt planeeritud 4,6 miljoni euro suurust fondi õnnestus küll varasemate jääkide arvelt suurendada 500 000 euro võrra, ent siiski peavad väga paljud projektid jääma kahjuks ootele,“ märkis Pevkur.

Hindamisel võtsid maanteeameti ja siseministeeriumi eksperdid arvesse projekti mõju piirkonna kergliikluse kitsaskohtade lahendamisele ja liiklusohutuse suurendamisele. Samuti said paremaid hindeid need projektid, mille puhul saab tööga peatselt pihta hakata ja mille edasine hooldamine on detailselt läbi mõeldud.

Hindamisel anti lisapunkte ühinenud omavalitsuste projektidele. Siseministri käskkirja kohaselt saavad kohese rahastamise kokku 16 projekti ja reservnimekirja arvatakse 50 projekti. Kuus omavalitsust saavad maksimaalse toetussumma ehk 400 000 eurot.

„Nii on plaanis rajada kergliiklustee Valga linnas Toogipalu kalmistuni ning Räpina vallas Räpina ja Köstrimäe vahele. Põlva vallavalitsus saab toetust Põlva linna ning Himmaste ja Eoste küla ühendava kergliiklustee rajamiseks, Lääne-Saare vallavalitsus aga Kuressaare ja Vaivere vahelise kergliiklustee ehitamiseks. Vihula vallavalitsusel on kavas alustada Võsu-Käsmu kergliiklustee rajamisega ning Väike-Maarja vallavalitsus saab toetust V äike-Maarja ja Kiltsi vahelise kergliikluse ohutuse tagamiseks,“ täpsustas Pevkur.

Avinurme aleviku valgustatud kergliiklustee rajamiseks eraldatakse ligi 395 000 eurot ning Antsla-Kobela kergliiklustee ehitamist toetatakse ligi 367 000 euroga. Kergliiklustee rajamiseks saavad toetust ka Rapla, Paide, Elva, Vastse-Kuuste, Muhu, Märjamaa, Lääne- Nigula ja Ambla vald.

Kergliiklusteede toetusskeem on suunatud kohalikele omavalitsustele väljaspool Tallinna, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi ning Pärnu linnapiirkondi. Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 400 000 eurot ning toetuse maksimaalne määr on 85 protsenti projekti kogumaksumusest. Eelmine siseriiklik kergliiklusteede taotlusvoor viidi läbi 2011. aastal, selle tulemusel ehitati või on praegu ehitamisel 37 kergliiklusteed kogupikkusega ligi 90 kilomeetrit. Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavast linnaliste piirkondade arendamise meetmest aastateks 2007-2013 on Eesti suuremad linnapiirkonnad saanud toetust 100 kilomeetri kergliiklusteede ehitamiseks.

Seli Tartu hotelli ehitus paisus lubatust suuremaks

17.03.2015

Tallinna populaarseim linnaosa on Nõmme

17.03.2015

Kõige populaarsemad

1

Lastega või koduloomaga üürnikuks? Koli kuuse alla!

2

Müügihitiks on ülioptimaalsed uued korterid

3

Tänasest hakkab kehtima elamukinnisvara hindamise uus kord

4

Remontimata korteri hind hakkab korralikule järgi jõudma

5

Pärnu korterite keskmine hind tõusis masujärgse aja kõrgeimale tasemele

6

Buumiaegsed hinnad on käes, tehingute mahu poolest jäädakse veel alla

Toimetaja valik

alt

Tänasest hakkab kehtima elamukinnisvara hindamise uus kord

alt

Korteri puudusi varjates võtab müüja suure riski

alt

Kas tead kõiki riske kaasomandis kodu ostmisel?