Ebameeldiv üllatus peale kinnisvara ostu ehk varjatud puudus

Tehingud kinnisvaraga on inimestele kindlasti stressirohked. Tehinguga liiguvad suured rahad ning ostja vaatenurgast on tavaliselt teiseks pooleks võhivõõras. Kuigi enamasti läheb kõik probleemideta, võib siiski juhtuda, et peale kinnisvara soetamist avastab ostja oma uue kodu juures puuduse, millest teda eelnevalt polnud teavitatud.

Puuduseid võib olla väga erinevaid, kuid igal juhul teevad nad kinnisvara kasutamise ebamugavaks ning puuduse kõrvaldamine on ka otsene majanduslik kulu.

Segaduste vältimiseks tuleks müüjal kõik teadaolevad puudused ostjale avaldada ning see info ära märkida ka ostu-müügilepingus. Kui seda siiski tehtud ei ole ning ostja avastab puuduse, millest ta teadlik ei olnud, ei vasta kinnisasi lepingu tingimustele. Tingimustele mittevastavuse eest vastutab müüja. Väga oluline on, et ostja teavitaks asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjat mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Näiteks kui suvel soetatud korteri küttesüsteemi probleemid tulevad välja uue kütteperioodi alguses, tuleks müüjat nende probleemide ilmnemisest teavitada just siis. Puudusest teavitamine võib olla probleemi lahendamisel otsustavaks. Kindlasti tuleks müüjale info saata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-posti teel.

Edasiseid lahendusi on mitu. Võib nõuda müüjalt asja parandamist. Kui müüja keeldub parandamisest või ei paranda asja mõistliku aja jooksul, siis on ostjal õigus teha parandused ise või lasta need teha ning seejärel nõuda müüjalt kulude hüvitamist. Kui müüja keeldub kulude hüvitamisest on ostjal õigus pöörduda kulude hüvitamiseks kohtu poole.

Alternatiivina äärmuslikuma olukorra puhul, kui eelnevad lahendused ei ole olnud võimalikud või ei ole õnnestunud, on lepingust taganemine. Sellisel juhul on tegemist müüjapoolse olulise lepingutingimuste rikkumisega ning on võimalik pöörata ostu-müügitehing tagasi.

Kokkuvõtteks, tuleks müüjal alati kõik teadaolevad puudused ostjale avalikustada ning sisse tuua ka lepingusse. Ostja peaks väga põhjalikult tutvuma ostetava objektiga ning vajadusel kaasama objekti ülevaatamisele ka ehitusvaldkonna spetsialisti. Kui tehing on tehtud ja siiski ilmneb mõni puudus, tuleks müüjat sellest koheselt teavitada ning asuda läbirääkimistesse edasiste sammude osas.

Tallinn võttis vastu Nurmenuku keskuse kinnistu planeeringu

18.02.2015

Parlament kehtestas krediidikulukusele maksimummäära

18.02.2015

Kõige populaarsemad

1

Eesti oli esimeses kvartalis eluasemehindade kasvult Euroopas kaheksas

2

Uus Maa Kinnisvarabüroo: Soodne turukonjunktuur püsib

3

Eesti hakkab kõrgusi ja sügavusi arvutama Amsterdami nulli suhtes

4

Ehitushinnaindeksi mõõdukas tõus jätkus

5

Capfieldi kasum kahanes 16,8 protsenti 14,2 miljonile eurole

6

Technopolis Ülemiste arhitektuurikonkursi võitsid KOKO arhitektid

Toimetaja valik

alt

Eluasemehinna kasv peegeldab sissetulekute suurenemist ja linnastumist

alt

Vaata, milline on “oh-issver-vau-mai-gaad-kui-nummikas!”-tüüpi kinnistu pakkumine

alt

Kuidas kinnisvarakuulutusi paremini visualiseerida?