Helsingi-Tallinn püsiühenduse maksumus on hinnanguliselt 9-13 miljardit eurot

Helsingi-Tallinn püsiühenduse eeluuring toetab kahe pealinna tunneliga ühendamise ideed.

Täna esitletakse Helsingis Tallinna ja Helsingi vahelise püsiühenduse tasuvusuuringu eeluuringu tulemusi. Valminud töö annab alust tunnelit ja sellega kaasnevaid laiemaid mõjusid põhjalikult analüüsida. Uuringu hinnangul on parim lahendus ühenduse loomiseks raudteetunnel, mis ühendab juba olemasolevaid transpordivõrke mõlemas riigis. Kõige olulisemaks aspektiks projekti teostamise juures on võimalikult lühikene reisiaeg, mis tagab tunneli maksimaalse kasumlikkuse. Samamoodi on projekti üheks realiseerumise eelduseks kiire raudteeühendus Euroopaga Rail Balticu näol.

Eeluuringu kulud ja tehnilised lahendused

Eeluuringu üheks eesmärgiks oli välja selgitada, kas Tallinna ja Helsingi vaheline püsiühendus on tehniliselt teostatav ning anda hinnang, milline oleks kõige kasumlikum viis selle sobitumiseks kahe pealinna transpordivõrku. Eeluuring annab ka esialgse hinnangu mõlema riigi võimalikest kuludest ja tuludest ning otsib vastust küsimusele, kas edasise tasuvusuuringu tegemine on põhjendatud.

Uuring rahastati Euroopa Liidu Läänemere Strateegia Seed Money Facility projektist TALSINKIFIX, mille partnerid on Harju Maavalitsus, Helsingi ja Tallinna linnad ning Femern Belt Development fond. Harju maavanem Ülle Rajasalu kuulutas välja hanke uuringu teostaja leidmiseks 2014. Aasta aprillis. Hanke võitsid rahvusvahelist Sweco gruppi esindavad ühispakkujad Vealeidja OÜ, Sweco Project AS ja Finantsakadeemia OÜ.

Kaksiklinna visiooni kohaselt rajab püsiühenduse loomine aluse majanduskasvule Eestis, Soomes ja kogu Läänemere regioonis. Projekt omaks märkimisväärset positiivset mõju kogu piirkonna konkurentsivõimele ja tõstaks atraktiivsust võimalike investorite silmis. Tallinn-Helsingi tunnel kaotaks pudelikaela Euroopa transpordivõrgustiku Põhja-Jäämere – Balti koridoris. Paranenud reisijate- ja kaubaveo võimalused ühendaksid Läänemere piirkonna tihedamalt Ida- ja Kesk-Euroopa ning Vahemere piirkonnaga.

Eeluuringu koostamisel võeti aluseks tunneli arvestuslik valmimine 2030ndate aastate lõpul. Kui püsiühendus jõuab reaalsuseni on kindlasti tegemist ülemaailmset tähtsust omava projektiga.

Tunneli ehitamine vajab avaliku sektori poolset tuge

Kalkuleeritud tunneli rajamiskulud koos vajaliku liikluskorralduse, logistikakeskuste ja veeremiga moodustaksid umbes 9-13 miljardit eurot. Eeluuringu hindab projekti tasuvusperioodiks 35-40 aastat. Sotsiaalmajanduslik uuring näitab, et valminud tunnel suudab katta kõik vajalikud hooldus- ja opereerimiskulud, samuti osaliselt ühenduse rajamiseks tehtud investeeringud. Ehituskulud tuleb katta umbes 40-50 protsendi ulatuses mõlema riigi valitsuste ja Euroopa Liidu vahenditest.

Tunneli üks võimalik teostamis- ja rahastamismudel võiks põhineda riikidevahelisel ühisettevõttel. See võib sarnaneda Taani ja Saksamaa vahelise Femerni tunneli mudeliga, kus Euroopa Liit toetab püsiühenduse rajamist ligi 40 protsendi ulatuses.

Tunneli projekt üheskoos Rail Balticuga annavad tõuke Tallinn-Helsingi kaksikregiooni arengule

Kavandatava Rail Balticu raudteeühenduse teostamine Tallinnast läbi Balti riikide Varssavisse Poolas ja Helsingi ning Tallinna vaheline tunnel toetaksid mõlema pealinnaregiooni arengut ja looksid eelduse tihedama pendelrände tekkeks piirkonnas. Visioonis oleks eeldatav sõiduaeg Tallinnast Helsingisse vaid 30 minutit, mis võrdub praegusel hetkel reisiajaga Hyvinkääst või Järvenpääst Helsingisse Soomes või Sakust või Sauelt Tallinnasse Eestis. Rail Balticu rajamine omakorda lühendab sõiduaega Tallinnast Riiga vähem kui kahele tunnile, mis ühendaks omavahel kolm Läänemere piirkonna pealinna.

Pikemas perspektiivis võib kasvada Soomest ja Eestist Euroopasse liikuvate inimeste arv, mis omakorda mõjub positiivselt reisijate arvule ning tõstab kaubaveo mahte.

Edasine planeerimine nõuab organisatsiooni Eeluuringu koostamisel on kasutatud praeguseks juba valminud püsiühendusprojektide kogemust ja hinnatud nende organisatsioonilisi mudeleid. Ettepanek luua Soome-Eesti koostööorganisatsioon edasise planeerimise jaoks põhineb eelkõige Taanit Saksamaaga ühendava Femerni Belt tunneli projekti kogemusel. Järgmine planeerimisfaas ja uuringute ettevalmistamine eeldab võimaliku välisrahastuse kaasamist ühisprojekti ning läbipaistvat ja avatud suhtlemist kõikide huvigruppide ja avalikkusega.

Tasuvusuuringu eeluuringu töögruppidesse olid kaasataud nii Soome kui Eesti planeeringute ja transpordi arengu eest vastutavate asutuste esindajad. Uuringu viisid läbi Sweco Grupi eksperdid Eestist, Soomest ja Rootsist, aga samuti ka Eesti Geoloogiakeskus, Kohateam Oy ja Finantsakadeemia OÜ.

 

Uus Maa alustas kinnisvara vahendamist Lõuna-Hispaaniasse

11.02.2015

alt

Mullu peatus majutusettevõtetes üle kolme miljoni turisti

12.02.2015

Kõige populaarsemad

1

Lastega või koduloomaga üürnikuks? Koli kuuse alla!

2

Tänasest hakkab kehtima elamukinnisvara hindamise uus kord

3

Remontimata korteri hind hakkab korralikule järgi jõudma

4

Pärnu korterite keskmine hind tõusis masujärgse aja kõrgeimale tasemele

5

Müügihitiks on ülioptimaalsed uued korterid

6

Ülemiste Citys alustatakse Eesti suurima parkimismaja ehitamist

Toimetaja valik

alt

Tänasest hakkab kehtima elamukinnisvara hindamise uus kord

alt

Korteri puudusi varjates võtab müüja suure riski

alt

Kas tead kõiki riske kaasomandis kodu ostmisel?