Majandus kasvas III kvartalis 2,2%

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 2,2%, teatab Statistikaamet.

III kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,9 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes III kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,4% ja 2013. aasta III kvartaliga võrreldes 2,3%.

SKP kasvu mõjutas 2014. aasta III kvartalis enim töötleva tööstuse ja kaubanduse tegevusala lisandväärtuse suurenemine. Samuti andis positiivse panuse netotootemaksude koosseisu kuuluva käibemaksu laekumise kasv.

Majanduskasvu suurim pidurdaja oli ehituse tegevusalal loodud lisandväärtuse kahanemine, mis oli tingitud ehitusmahtude vähenemisest. Oluliselt pidurdasid SKP kasvu ka transpordi ja kinnisvara tegevusalad.

Kaupade ja teenuste eksport suurenes hinnamõjusid arvesse võttes 5% ning kaupade ja teenuste import 2%. Kaupade väljaveo kasv oli enim mõjutatud elektroonikatoodete, muude masinate ja seadmete ning keemiakaupade ekspordist. Kaupade sisseveo kasvule andis olulise panuse elektroonikaseadmete, kemikaalide ja elektriseadmete impordi suurenemine.

2014. aasta III kvartalis oli netoekspordi (ehk kaupade ning teenuste ekspordi ja impordi vahe) suhe SKP-sse 3,8%. III kvartalis kasvas SKP reaalnäitaja kiiremini kui hõivatute ja töötatud tundide arv. Seetõttu suurenesid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes nii kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu kohta kui ka tööjõu tunnitootlikkus kumbki 1%. Tööjõu tootlikkus on arvutatud sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud näitajate põhjal. SKP loomiseks tehtud tööjõukulud on kasvanud. III kvartalis kasvas tööjõu ühikukulu eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 7%. See näitab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini.

Sisenõudluse kasv aeglustus 3%-ni, moodustades SKP-st 98,3%. Kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes III kvartalis 10%. Langus oli tingitud peamiselt ettevõtete ning valitsemissektori investeeringute vähenemisest hoonetesse ja rajatistesse ning muudesse masinatesse ja seadmetesse. Viimati kahanes kapitali kogumahutus hinnamõjusid arvestades 2013. aasta I kvartalis.

Sisemajanduse nõudluse kasvu toetasid peamiselt kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste ning varude muutuse suurenemine. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid 5% peamiselt toidukaupadele ja alkoholita jookidele ning transpordile tehtud kulutuste toel. Varude muutust mõjutas sarnaselt eelmisele kvartalile enim kaupade varude suurenemine.

8. septembril 2014 avaldas Statistikaamet esmakordselt rahvamajanduse arvepidamise näitajate aegread uue, ESA 2010 metoodika alusel. Analüüsi käigus selgus, et Eesti Panga maksebilansistatistika ja Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise kaupade ja teenuste ekspordi-impordistatistika vahel oli mõningaid erinevusi. Eesti Panga ja Statistikaameti koostöös on ühtlustatud andmeallikaid ja metoodikat ning revideeritud kaupade ja teenuste ekspordi-impordi aegrida alates 2010. aastast. Samuti muutub 2010. aastal ning 2014. aasta I ja II kvartalis kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) impordi korrigeerimise tõttu kõikide sektorite vahelise vahetarbimise jaotus, v.a kasumitaotluseta institutsioonid.

Tartu algatab uue üldplaneeringu

09.12.2014

Muusikaõppeasutuste hoonetekompleksi detailplaneering sai kehtestamisküpseks

09.12.2014

Kõige populaarsemad

1

Tartu soovib müüa Lidlile huvi pakkuva kinnistu

2

Tallinna vanalinnast on saamas Airbnb linnaosa

3

Astlanda ehitab Tobiase tänavale 18 miljoni euro eest elamupinda

4

Pealinn müüb enampakkumisel kinnistuid ja korteriomandeid

5

Unikaalne pakkumine Läti kinnisvaraturul - investeerimisprojekt mõisa ja pargiga

6

Ehitusmahtudes viimase viie aasta suurim kasv

Toimetaja valik

alt

5 meetodit rentniku tausta uurimiseks

alt

Kinnisvara hinnatõus – kaua veel?

alt

City24.ee on suurima kinnisvarakuulutuste arvuga portaal Eestis