Kinnisvaraarendajad viilivad taristu rajamisest kõrvale

Omavalitsused pole suutnud tagada, et kinnisvaraarendajad täidaksid elanike ees võetud kohustuse rajada taristu.

Riigikontrolli audit näitab, et kohalikud omavalitsused ei ole suutnud elanikele tagada, et kinnisvaraarendajad, kes on müünud elamukrunte, täidaksid oma lubaduse rajada arendusalale teed, haljastuse, tehnovõrgud või välisvalgustuse.

Kuigi avaliku taristu peab rajama kohalik omavalitsus, jätab seadus omavalitsusele võimaluse kokkuleppel arendajaga see kohustus tollele üle anda. Riigikontroll on seisukohal, et sellisest kokkuleppest hoolimata on kohaliku omavalitsuse ülesanne tagada, et kokkulepitu ka valmis saaks.

Valminud auditis analüüsis Riigikontroll kohalike omavalitsuste tegevust, kui omavalitsus oli arendajaga sõlminud kokkuleppe avaliku taristu rajamiseks, kuid arendaja ei olnud suutnud seda täita ehk kodu ostnud inimesed olid saanud tüssata, sest neil oli olnud ootus, et elamupiirkond on muu maailmaga ühendatud korraliku tee abil, et ostetud majas on vesi ja kanalisatsioon ning et ümbruskond saab olema just selline, nagu enne krundiostu oli lubatud. Olulisemad Riigikontrolli tähelepanekud on järgmised:

* Kohalikud omavalitsused ei ole pärast kokkuleppe sõlmimist arendajaga tundnud selle täitmise vastu eriti huvi. Riigikontrolli arvates oleks piisava põhjalikkusega tehtud järelevalve võimaldanud esimeste raskuste ilmnedes lahendusi leida.

* Arendaja kohustuse täitmata jätmise korral nägid kokkulepped ette mitmeid tagatisi (nt leppetrahv). Praktikas ei olnud kohalikud omavalitsused tagatisi siiski rakendatud.

* Teadmine, et kui arendaja jätab avaliku taristu välja ehitamata, tuleb see vallal või linnal endal rajada, on omavalitsuste seas visa tekkima. * Probleemidega tegelema on omavalitsused hakanud alles viimasel ajal. Vaid mõned omavalitsused planeerivad arendajate rajamata teede jaoks raha ning üksikud on jõudnud ehitamiseni. Viimasel juhul sõltub omavalitsuse otsus, milline tee välja ehitada, tihti sellest, kas kohalikud elanikud on ka ise valmis ehitusse rahaliselt panustama.

* Otsides mõjusaid lahendusi, et taristu rajamiseks arendajale üle antud kohustused täidetaks, võtsid omavalitsused kasutusele õiguslikult küsitavaid lahendusi. Samas kurtsid omavalitsused selgete käitumisjuhiste puudumise üle. Omavalitsustes on tekitanud ebakindlust ka see, et kohtulahendid ja omavalitsusi nõustanud notarite seisukohad on olnud kohati erinevad.

* Tulevikus võib probleemseid elamuarendusi lisanduda, sest omavalitsused ei ole hinnanud praeguseks ellu viimata, kuid juba eelmisel kümnendil kehtestatud detailplaneeringute aktuaalsust ja nende kehtetuks tunnistamise vajadust. Seetõttu võib juhul, kui arendaja otsustab neid siiski ellu hakata viima, eeldada auditis kirjeldatud probleemide ilmnemist.

Riigikontroll soovitas auditeeritud omavalitsustel vaadata üle seni ellu viimata detailplaneeringud ning kaaluda detailplaneeringute, mis ei ole enam aktuaalsed, kehtetuks tunnistamist. 

Riik keskendub tulevikus kinnisvara üürimisele ja ühismajadele

10.11.2014

alt

Pärnus ei kasva nõudlus uute korterite järele

11.11.2014

Kõige populaarsemad

1

6 punkti, mis peaks üürilepingus kindlasti kirjas olema

2

Mustamäe telefonijaamast saab moodne korterelamu

3

Dirhami Meritähe ehitus seisab veel vaid rahastuse taga

4

Megadiil sisustuses: Standard tarnib superministeeriumile 5000 ühikut mööblit

5

Uus eestimaine veebileht teeb igaühest sisekujundaja

6

Pro Kapital sõlmis lepingu Tallinna ja Riia hotellide müügiks

Toimetaja valik

alt

Uus eestimaine veebileht teeb igaühest sisekujundaja

alt

Eluasemehinna kasv peegeldab sissetulekute suurenemist ja linnastumist

alt

Vaata, milline on “oh-issver-vau-mai-gaad-kui-nummikas!”-tüüpi kinnistu pakkumine