Kinnisvaraturu olevik ja tulevik on stabiilne

Käesoleval aastal nägime kinnisvaraturu stabiliseerumist, mis on pärast mitme-aastast tõusu ja taastumist ka täiesti ootuspärane areng. Võib arvata, et lähema aasta kestel kinnisvaraturg nii ka jätkab.

Tasakaalukama arengutsükli saabumise põhjuseid on mitmeid. Esmalt ei kiirusta eestimaalane ummisjalu taas uusi kohustusi kaela võtma ning teisalt on ka kreeditorid laenu andmisel ettevaatlikumad. Kolmandaks sunnib ümbruskonna poliitiline maastik kordi enam kaaluma, kas tasub suuremaid kinnisvarainvesteeringuid piirkonda teha või mitte. Kõige selle juures on kinnisvaraturg näidanud stabiilselt tõusu.

Stabiilsus kinnisvaraturul nõuab pakkujate poolt suuremat pingutust. Kui soovid tulemuslikult müüa, siis tuleb hinnaootuses paindlikum olla. Ei saa ega tohi oma vara hinnata emotsionaalsetest faktoritest lähtuvalt (minu kodu, oma kätega ehitatud, ise sisustasin jne), vaid spikriks on sarnased pakkumised samas piirkonnas ning tegelik turuhind. Kui tahad müüa, pead eristuma. Kas asukoha, kvaliteedi või parema hinnaga.

Arendusteturul loevad aina enam kogemused hea keskkonna, planeeringute ja ökonoomse kinnisvara ehitamisel. Mütsiga lööma ei tasu minna – ostjad ei soeta mitte lihtsalt korterit, vaid kvaliteeti.

Lähiperspektiivis Uus Maa suuri muutusi turul ei näe. Kui poliitiline foon stabiilseerub, võib oodata turu elavnemist, sest paljud on lükanud koduvahetuse otsuse veidi edasi või siis otsustanud ostu asemel esmalt üüripinnale liikuda. Hinnakasv võib aeglustuda, sest mõnedes segmentides, näiteks Tallinna magalates, on paneelmajade korterite hinnad näidanud kohati ebamõistlikku tõusu. Samas hea asukoha ja kvaliteetse kinnisvara eest ollakse endiselt nõus maksma suuremat hinda, kuid selleks peab olema oma kindel argument.

Ka eramuturul Uus Maa kiiret hinnakasvu ei näe, sest see turg on väga spetsiifiline, eriti just kallimate eramute osas. Kuid ega ka siin turg ei seisa – taas mängivad rolli kinnisvaras tuttavad reeglid: hind, asukoht, hea infrastruktuur, kvaliteetehitis ja arhitektuur. Kui need nõuded on täidetud, läheb maja kiirelt kaubaks.

Kokkuvõtteks – Uus Maa sisemise statistika põhjal on aasta tehingutemahud olnud stabiilselt kasvavad, suuri seisakuid turul pole. Lähitulevikuks me drastilisemaid muutusi ei näe. Aktiviseerunud on ka teised Eesti suuremad linnad, kus tehakse taas järjepidevalt kinnisvaratehinguid. Oma kodu on eestlasele tähtis ning üüripinda ta koduks ei pea. Hinnakasv elamispindade sektoris jätkub tempos 3-5% aastas.

Kindlasti tasub ka jälgida, kuidas Eesti majandus sanktsioonide mõjul suudab ümber orienteeruda ja uusi turge leida. See mõjutab ka tarbimist kinnisvaraturul väga tugevalt, sest nii nagu uute autode ostmine, on ka kinnisvaraturg on heaoluühiskonna peegliks.

Artikkel ilmus Eesti Ekspressi ajakirjas EE Kodu + Kinnisvara, september 2014.

Rüütelkonna hoonest saab riigi esindushoone

26.09.2014

alt

Neivelti sõnul võiks suurendada kinnisvaramakse

26.09.2014

Kõige populaarsemad

1

Lastega või koduloomaga üürnikuks? Koli kuuse alla!

2

Müügihitiks on ülioptimaalsed uued korterid

3

Tänasest hakkab kehtima elamukinnisvara hindamise uus kord

4

Remontimata korteri hind hakkab korralikule järgi jõudma

5

Pärnu korterite keskmine hind tõusis masujärgse aja kõrgeimale tasemele

6

Buumiaegsed hinnad on käes, tehingute mahu poolest jäädakse veel alla

Toimetaja valik

alt

Tänasest hakkab kehtima elamukinnisvara hindamise uus kord

alt

Korteri puudusi varjates võtab müüja suure riski

alt

Kas tead kõiki riske kaasomandis kodu ostmisel?