Elektritootmine vähenes Eestis viiendiku võrra

Eesti elektritarbimine vähenes jaanuaris aastases võrdluses ühe protsendi
857 gigavatt-tunnini ning tootmine 20 protsenti 938 gigavatt-tunnini.

Elektritoodangu vähenemise peamiseks põhjuseks oli elektrienergia impordi
kasv ja ekspordi langus.

Üldisele tootmise langusele vaatamata oli taastuvenergia toodang jaanuaris
kuus protsenti suurem kui aasta tagasi ehk kokku 108 gigavatt-tundi.
Biomassist toodetud taastuvenergia kogus kasvas 25 protsenti 59 gigavatt-
tunnini ning hüdroenergia toodang kuus protsenti 3,7 gigavatt-tunnini.
Samas tuuleelektrijaamade tootmismaht vähenes 11 protsendi, moodustades
kokku 45 gigavatt-tundi. Taastuvenergia andis jaanuaris 12 protsenti kogu
elektritoodangust, mida on kolme protsendipunkti võrra enam kui mullu samal
ajal.

Eesti elektrisüsteemi füüsiliseks ekspordiks kujunes jaanuaris 87 gigavatt-
tundi, mis on 72 protsenti vähem kui aasta tagasi.

Lätis vähenes elektri tootmine jaanuaris 13 protsenti 594 gigavatt-tunnini.
Toodangu kahanemine tulenes eeskätt tootmise vähenemisest soojuse ja
elektri koostootmisjaamades. Aastatagusega võrreldes oli väiksem ka Daugava
hüdroelektrijaamade toodang. Kuu kokkuvõttes tuli 53 protsenti Läti
elektritoodangust hüdroelektrijaamadest, 44 protsenti koostootmis- ning
kolm protsenti tuuleelektrijaamadest. Läti elektribilansi füüsiliseks
impordiks kujunes 131 gigavatt-tundi ning elekter liikus Lätti Eestist.

Leedus toodeti jaanuaris elektrit kokku 305 gigavatt-tundi ehk 13 protsenti
vähem kui mullu samal ajal. Kodumaise elektritoodanguga suudeti tarbimisest
katta vaid 31 protsenti ja riigi elektribilansi füüsiliseks puudujäägiks
kujunes 676 gigavatt-tundi. Defitsiit kaeti 54 protsendi ulatuses impordiga
Lätist. Import kolmandatest riikidest moodustas kokku 46 protsenti
koguimpordist, võrreldes 66 protsendiga aasta tagasi.

Baltikumi summaarne elektrienergia puudujääk suurenes aastaga koguni 62
protsenti 726 gigavatt-tunnini. Jaanuarikuu defitsiit moodustas kolme riigi
kogutarbimisest 28 protsenti.

Eestis tarbitud elektrist osteti Elspot turult keskmiselt 91 protsenti,
toodetud elektrist müüdi  Elspot turule ligi 92 protsenti. Lätis olid samad
näitajad vastavalt 26 ja üheksa protsenti ning Leedus 82 ja 47 protsenti.

Põhjamaade elektritoodang pöördus pärast üheksakuulist langust jaanuaris
tõusule. Toodangu suurenemise peamiseks põhjuseks võib esmajoones pidada
soodsaid tuuleolusid, ent samuti toetas toodangu kasvu ka Norra ja Hollandi
vahelise elektriühenduse taastamine. Põhjamaade summaarne elektritoodang
moodustas kokku 42,1 teravatt-tundi, kasvades aastases võrdluses kaks
protsenti.

Põhjamaade elektribilansi ülejäägiks kujunes jaanuaris 1267 gigavatt-tundi.
Riikide lõikes olid Rootsi, Taani ja Norra elektrit eksportivad süsteemid,
Soome seevastu pidi elektrit importima. Aasta tagasi oli Põhjamaade
elektribilanss napi 29 gigavatt-tunniga ülejäägis.

 

Üürimine

Maja müük

Maa müük

EEREIF müüb aasta lõpuks ka Kinomaja Sõprus ja Šveitsi Maja

28.02.2014

Eestis valmis esimene sertifitseeritud elamu

03.03.2014

Kõige populaarsemad

1

Pärnu annab 15 aastaks rendile 55 bussiootepaviljoni ala

2

Buumiaegsed hinnad on käes, tehingute mahu poolest jäädakse veel alla

3

Väikeremondi tellijad on hiljaks jäämas

4

Riigile loovutatud rämpskinnisvara hulk on tänavu kõvasti kasvanud

5

Keila Jõesaare omanik võib ehitada 30 maja asemel kaks

6

Millised on eluruumile esitatavad nõuded?

Toimetaja valik

alt

Tänasest hakkab kehtima elamukinnisvara hindamise uus kord

alt

Korteri puudusi varjates võtab müüja suure riski

alt

Kas tead kõiki riske kaasomandis kodu ostmisel?