Hävimisohus on 2600 looduslikku pühapaika

Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühm tõdes, et lähemal ajal on unustamise tõttu hävimas umbes 2600 pühapaika, lisaks kannatavad või hävivad pühapaigad puudulike seaduste ning inimtegevuse tõttu.

Toetusrühm arutas kolmapäeval tegevuskava, mis aitaks peatada hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade hävimise, teatas BNS-ile riigikogu pressitalitus. Toetusrühma juhi Juku-Kalle Raidi sõnul saavad pühapaigad kannatada või hävivad puuduliku õigusregulatsiooni ning teadmatusest tingitud inimtegevuse tõttu. Samuti ei võimalda maamaksuseadus pühapaikade alust maad maamaksust vabastada ning seeläbi soosib riik pühapaikade maal majandustegevust.

"Kõige esimene samm pühapaikade olukorra parandamiseks on kahtlemata nende kaardistamine, sest ilma selleta pole meil tegelikult tervikuna lihtsalt aimu, palju neid on, mis seisukorras nad on ning seetõttu on väga raske ka midagi konkreetset ette võtta," ütles Raid. Ta lisas, et toetusrühm saadab kultuuriministrile kirja ettepanekuga kiiremas korras võtta vastu pühapaikade arengukava.

Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik andis ülevaate pühapaikade olukorrast. Valdav enamus neist on kaardistamata ning maaomanikel, ettevõtjatel, kohalikel omavalitsustel ja riigiasutuse esindajatel puuduvad andmed kus ja mis piirides pühapaigad asuvad. Pühapaigad on kaardistamata sajas Eesti kihelkonnas 108-st.

Raid juhtis tähelepanu, et pühapaikade kaardistamist on seni takistanud eelkõige rahapuudus. Seejuures ilmneb pühapaikade suhtes võrreldes kultuuri- ja looduspärandi teiste valdkondadega ebavõrdne kohtlemine. Kristlike pühakodade programmi toetus aastatel 2003-2013 oli 9,2 miljonit krooni, mõisaparkide toetus aastatel 2009-2013 oli 6,35 miljonit krooni, looduslike pühapaikade arengukava riigipoolne toetus 2008-2012 oli aga kõigest 0,27 miljonit krooni. 2014. aastal on kristlike pühakodade programmi riigieelarveline toetus 723 000 eurot, looduslike pühapaikade toetus aga vaid 14 000 eurot.

Raid märkis, et ühe variandina looduslike pühapaikade kaitsmisel tasuks kaaluda ka pühapaikade aluse maa maksudest vabastamist vastava taotluse esitamisel – nii, nagu on maksudest vabastatud näiteks kirikute alune maa. "See nõuaks maamaksuseaduse muutmist," selgitas Raid.

Lisaks pühapaikade toetusrühma kuuluvatele saadikutele osalesid nõupidamisel muinsuskaitseameti, keskkonnaministeeriumi, siseministeeriumi, kultuuriministeeriumi, Tartu Ülikooli, Hiite Maja SA, Maavalla koja, Emujärve koja, Härjapea koja, Saarepealse koja, Viru koja ja Rohelise erakonna esindajad.

Allikas: BNS

Rahva lemmikkodu asub Sindis

30.01.2014

Tartu ootab kandidaate hoonete energialahenduste konkursile

30.01.2014

Kõige populaarsemad

1

Märtsis muutub elamukinnisvara hindamise kord

2

Palju kinnisvaratehinguid läheb puudulike dokumentide tõttu nässu

3

Tartu linnavalitsus kaalub trammiliini rajamise võimalusi

4

Õpi tundma ja vältima mõtlemis- ning otsustusvigu kinnisvaratehingutes

5

Täienda oma kinnisvarateadmisi Tartu Ülikooli kaugkoolitusprogrammis

6

Mustamäe ja Nõmme piirile kavandatakse uuselamurajooni

Toimetaja valik

alt

Palju kinnisvaratehinguid läheb puudulike dokumentide tõttu nässu

alt

Pindi Kinnisvara kinnisvaraturu prognoos 2017. aastaks

alt

Mida peaks teadma võlaõigusseadusest eluruumi üürimisel?