Tulevikus võib uue maja ehitusõiguse saada ka detailplaneeringut koostamata

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud planeerimisseaduse uue tervikteksti, mis muudab detailplaneeringute koostamise lihtsamaks ja seab planeeringu kooskõlastajatele selged ajaraamid. Koos planeerimisseadusega saadeti Riigikogule arutamiseks ka ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõu.

Ehituse ja planeerimise valdkond on viimasel kümmekonnal aastal oluliselt muutunud ja seda reguleerivad õigusaktid on ajale jalgu jäänud. Nii peab näiteks kehtiva õiguse kohaselt eramurajoonis uue elamu ehitamiseks koostama detailplaneeringu, mis enamikel juhtudel ei ole aga vajalik ja on ebaotstarbekas raha kulutamine.

Justiitsminister Hanno Pevkur hinnangul on mõistlik, kui olemasolevate majade vahele saab üksikelamu ehitada ka detailplaneeringuta. „Seetõttu pakume välja, et tulevikus saab kohalik omavalitsus detailplaneeringu menetlusest loobuda ja asendada see vähem aja- ning rahalist ressurssi nõudvate projekteerimistingimustega. Samas tuleb muidugi järgida piirkonna hoonestuslaadi ja üldplaneeringut,“ täpsustas Pevkur ja lisas, et võrreldes tänase piiramatu menetlusajaga sätestatakse tulevikuks nõue, et ühegi detailplaneeringu menetlemise tähtaeg ei tohi ületada 3 aastat.

Eelnõu kohaselt saab iga inimene nõuda enda kaasamist planeerimismenetlusse. Selleks tuleb anda oma elektroonilised kontaktandmed omavalitsusele, kes peab infot edastama. See on kasulik näiteks olukorras, kus inimese suvila lähedusse kavandatakse motoringrada. Kuna suvilaomanik ei ela seal aasta ringi ega jälgi kohalikku ajakirjandust, siis saab ta ennast sel moel toimuvaga kursis hoida.

Riigile või rahvusvaheliselt tähtsate ehitiste planeerimiseks luuakse uus menetlusliik: riigi eriplaneering. Näiteks Rail Balticu puhul tuleb praeguse seaduse järgi algatada planeering eraldi igas maakonnas ja sealt edasi omavalitsustes, uue seaduse kohaselt kasutataks sel juhul riigi eriplaneeringut, mille korraldab üks menetleja maakonnaüleselt.

Uue asjana on seaduses ette nähtud merealade riigi tasandil planeerimine. Üleriigiliselt planeeritakse tulevikus territoriaalmere ja majandusvööndi kasutus. Tervikliku visiooni loomine aitab saada parema ülevaate merealade kasutusvõimalustest, näiteks võiks see hõlbustada merealade ärilist kasutuselevõttu.

Rakendusseadusega nähakse ette üleminekunormid ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse jõustamiseks. Näiteks sisaldab see reegleid pooleliolevate menetluste lõpetamise kohta. Lähtutud on põhimõttest, et kui ehitusluba enam vaja ei ole, siis peab ehitusloa andja menetluse lõpetama. Kehtestatakse ka selgemad normid ebaseaduslike ehitiste seadustamiseks.

Kuna see õigusvaldkond puudutab praktiliselt kõiki Eesti elanikke, pöörati palju tähelepanu kaasamisele. Arvamust küsiti kuuekümnelt asutuselt, organisatsioonilt ja huvirühmalt. Justiitsminister moodustas ehitus- ja planeerimisõiguse korrastamiseks 2008. aastal kodifitseerimiskomisjoni, kuhu kuulusid justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning siseministeeriumi esindajad.

Planeerimisseaduse jõudmisega riigikokku on lõpusirgel Justiitsministeeriumi poolt 2007-2013 juhitud ehitus- ja planeerimisõiguse kodifitseerimisprojekt. Kodifitseerimine toimub Euroopa Sotsiaalfondist rahastava inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ programmi„Parema õigusloome arendamine“ raames.

Mis võiks üürilepingus kirjas olla?

19.12.2013

REC Varade pankrot kuulutati välja

19.12.2013

Kõige populaarsemad

1

Tallinna korteriomanik teenis kuuga 5500 eurot

2

Pärnu rajab kergliiklustee Lottemaani

3

Tegevust alustab uus kinnisvarabüroo Lahe Kinnisvara

4

Tallinna korterimüük tegi kuuga hiiglasliku hüppe

5

Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering sai kehtestamisküpseks

6

Valga-Valka piirile kavandatakse uut kaubanduskeskust

Toimetaja valik

alt

Korteriomandite mediaanhind tõusis kõikides maakondades

alt

6 nippi, kuidas müüa kinnisvara kiiremini

alt

Millal on õige aeg kinnisvara müüa?