Teabekeskus: lõppev aasta tõi majandusliku kindlustunde kasvu

Eesti ja euroala majanduskliima on tagasihoidlikus kasvutrendis ning
analüütikud ootavad siinse majanduse mõõdukat, kuid stabiiilset kasvamist
ka lähiaastateks.

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus teeb ülevaate
sellest, kuidas on 2013. aasta möödunud Eesti leibkondade perspektiivist
vaadatuna. Peamiseks märksõnaks on kindlustunde suurenemine.
Tarbijahinnaindeks oli selle aasta novembris 1,5% kõrgem võrreldes 2012.
aasta novembriga, seejuures on aastaga enim kallinenud väljaspool kodu
söömine, majutus, tervishoid ja eluasemega seotud kulutused. „Üldiselt on
aga kaupade ja teenuste hinnatõus mõnevõrra pidurdunud, sealhulgas
majapidamiste ühe suurima kuluallika – toidukaupade – puhul. Ühes
reaalpalga kasvuga loob see inimestele avaramad tarbimis- ning loodetavasti
ka säästmisvõimalused,“ märkis Teabekeskuse juhataja Lee Maripuu.
Tööturul võib positiivsete arengutena kindlasti välja tuua nii keskmise
brutokuupalga kui ka reaalpalga kasvu. 2013. aasta IV kvartalis oli
keskmine brutokuupalk 930 eurot, mis oli võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga 8,8% kõrgem. Ka tööpuudus on jätkuvalt vähenenud, ulatudes
käesoleva aasta lõpus 8%-ni.

„Vaadates inflatsiooni, tööturu- ja palgastatistikat ning laenunäitajaid
võib öelda, et 2013. aastat iseloomustab kindlasti leibkondade majandusliku
kindlustunde kasvamine,“ nentis Maripuu. Seda kinnitab ka Eesti
Konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeeter, mille andmeil arvab ligi viiendik
eestimaalastest, et järgmise 12 kuu jooksul on nende pere majanduslik
olukord senisest parem. Elanike finantskindluse tõusu näitab ka jaemüügi
hoogustumine - see suurenes käesoleva aasta oktoobris aastatagusega
võrreldes 7%.

Kinnisvara tagatisel eluasemelaenude võtmine on olnud aasta jooksul
tõustutrendis. Laenuaktiivsusele on positiivset mõju avaldanud
eluasemelaenude alanenud intressid, mis jäid 2013. aastal keskmiselt 2,5%
piiresse. EURIBOR on seejuures kukkunud viimaste aastate madalaimale
tasemele (6 kuu EURIBOR oli novembris 0,3%). Kui 2012. aasta jaanuaris oli
keskmine eluasemelaenule antud intress Statistikaameti andmeil 3,42%, siis
2013. aasta jaanuariks oli see kukkunud 2,55%-le. „See on paljude inimeste
jaoks kodulaenu võtmise senisest atraktiivsemaks teinud. Samuti on
intresside alanemine vähendanud juba kodulaenu võtnud perede igakuiseid
laenumakseid. Näiteks 50 000 eurose pangalaenu puhul võib igakuine
laenumakse olla ligi paarikümne euro võrra väiksem,“ lausus Maripuu.
Leibkondade senisest kindlamat finantsseisu näitab ka laenude
tagasimaksmise statistika, mille kohaselt on vähenenud kodumajapidamiste
tähtajaks tasumata laenude osakaal. Eesti Panga andmetel oli 2013. aasta
oktoobris kodumajapidamiste tasumata laenude maht laenuportfellist 6,5 %.
Sagedamini jäädakse võlgu tarbimis- ja õppelaenudega ning kõige
korralikumalt tasutakse eluasemelaenu. Maripuu tõi positiivse märgina
esile, et vähenenud on pikaajaliste võlgnike (laen on tasumata üle 60
päeva) arv.

Kodumajapidamiste tähtajaliste hoiuste määr on 2013. aastal olnud
langustrendis, moodustades aasta lõpul umbkaudu 40% kõikidest hoiustest.
„Leibkondade säästmiskäitumise kohta võib seega öelda, et kuigi elanikkonna
säästud suurenevad, hoitakse neid enamasti sularahana või arveldusarvel.
Inimesed on enam keskendunud tarbimisele ja sellele, et raha oleks igal
ajal kergesti kättesaadav,“ ütles Maripuu ning lisas, et kahjuks teevad
eestlased vähem pikaajalisi plaane, mis raha väärtust hoiaks või kasvataks,
sealhulgas pensioniks valmistumise osas.

Majandus kasvab ning perede heaolu ja tarbimisvõimalused suurenevad, seega
on aasta lõpp hea aeg, et üle vaadata oma tulud-kulud ning teha plaane –
nii igapäevase rahalise puhvri kasvatamiseks kui ka pikaajalise
investeeringu tegemiseks. Näiteks laenuintresside langusest või sissetuleku
suurenemisest saadava igakuise rahalisa võiks võimalusel osaliselt suunata
säästmisse. Nii on kindlustunne tagatud ka võimalikel kehvematel aegadel.
„Eelnevad positiivsed märgid võivad eriti aasta lõpu ostutuhinas hõlpsalt
tekitada tunde, et eelarvesse mahub veel järelmakse, liisinguid, laene.
Kõik sellised otsused tuleb alati hoolikalt läbi mõelda ja eelkõige tasub
endalt küsida – kas olen võimeline kõiki võetud finantskohustusi kandma ka
siis, kui sissetulekud peaksid vähenema,“ toonitas Maripuu, kui oluline on
parematel aegadel rahalist kindlustunnet kasvatada.

LVM Kinnisvara alustas uue korterelamu eelmüüki Pärnu rannarajoonis

18.12.2013

Mis võiks üürilepingus kirjas olla?

19.12.2013

Kõige populaarsemad

1

Tartu soovib müüa Lidlile huvi pakkuva kinnistu

2

Tallinna vanalinnast on saamas Airbnb linnaosa

3

Eestis kinnitab kanda maailmakuulus meelelahutuskeskus

4

Astlanda ehitab Tobiase tänavale 18 miljoni eest elamispinda

5

Pealinn müüb enampakkumisel kinnistuid ja korteriomandeid

6

Lasnamäe Prisma laiendustööd algavad esmaspäeval

Toimetaja valik

alt

5 meetodit rentniku tausta uurimiseks

alt

Kinnisvara hinnatõus – kaua veel?

alt

City24.ee on suurima kinnisvarakuulutuste arvuga portaal Eestis