III kvartalis jätkus majanduskasvu aeglustumine

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP)
2013. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 0,7%,
teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusis sesoonselt ja tööpäevade arvuga
korrigeeritud SKP 0,6%.

III kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,7 miljardit eurot.
Majanduskasvu panustas juba teist kvartalit järjest enim kaubanduse
tegevusala jae- ja hulgikaubanduse kiire kasvu toel. Suurema mõjuga SKP
tõusule olid täpsustatud andmete kohaselt veel info ja side ning töötleva
tööstuse tegevusala lisandväärtuse kasv. Töötleva tööstuse tõusu panustas
kõige rohkem metalltoodete tootmise kasv. 2013. aasta III kvartalis
panustasid SKP suurenemisse enam kui pooled tegevusalad.
Ehituse tegevusala, mis oli eelmisel aastal üks peamisi majanduskasvu
vedajaid, näitas sarnaselt 2013. aasta kahe esimese kvartaliga
langustrendi. Ehituse tegevusala oli III kvartalis üks suurimaid
majanduskasvu pidurdajaid hoonete ehituse vähenemise tõttu, samas kasvas
rajatiste ehitus. Lisaks kahandas SKP kasvu veel veonduse ja laonduse
(täpsemalt laondust ja veondust abistava tegevusala) ning kinnisvaraalase
tegevuse lisandväärtuse vähenemine.

Netotootemaksude panus Eesti majandusse oli negatiivne. Netotootemaksude
1,4%-line langus oli põhjustatud peamiselt käibemaksu laekumise
vähenemisest, samas suurenes aktsiiside laekumine. Võrreldes 2012. aasta
III kvartaliga kasvasid ka subsiidiumide väljamaksed.
Hinnamõjusid arvesse võttes kahanes kaupade ja teenuste eksport III
kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1% (sh kaupade väljavedu
-2%), kaupade ja teenuste import kasvas 1%. Viimati kahanes kaupade ja
teenuste eksport aasta varasemate numbritega võrreldes 2009. aasta
IV kvartalis. Kaupade ja teenuste eksport Eestist on jätkuvalt impordist
suurem. Netoekspordi osatähtsus SKP-st oli teist kvartalit järjest
positiivne, moodustades III kvartalis 1,3%.

Kuigi SKP kasv on aasta algusest alates aeglustunud, on sisenõudluse kasv
hinnamõjusid arvesse võttes kiirenenud. III kvartalis kiirenes
sisemajanduse nõudluse kasv 5%-ni peamiselt kapitali kogumahutus
põhivarasse toel, mis kasvas hinnamõjusid arvesse võttes 11%. Tõusu
panustasid peamiselt ettevõtete sektori investeeringud
transpordivahenditesse, hoonetesse ja rajatistesse ning masinatesse ja
seadmetesse.

Lisaks toetas sisenõudluse suurenemist kodumajapidamiste
lõpptarbimiskulutuste 4%-line kasv, mõjutatuna enim kulutuste suurenemisest
vabale ajale ja kultuurile, toidukaupadele ning eluasemekulutustele. III
kvartalis oli sisemajanduse nõudlus SKP-st suurem.

Kinnisvarainvestoritel tasub vaadelda elujõulisuse indeksit

09.12.2013

MuPo kutsub kinnistuomanikke kohusetundlikkusele

09.12.2013

Kõige populaarsemad

1

Eesti oli esimeses kvartalis eluasemehindade kasvult Euroopas kaheksas

2

Uus Maa Kinnisvarabüroo: Soodne turukonjunktuur püsib

3

Eesti hakkab kõrgusi ja sügavusi arvutama Amsterdami nulli suhtes

4

Ehitushinnaindeksi mõõdukas tõus jätkus

5

Capfieldi kasum kahanes 16,8 protsenti 14,2 miljonile eurole

6

Technopolis Ülemiste arhitektuurikonkursi võitsid KOKO arhitektid

Toimetaja valik

alt

Eluasemehinna kasv peegeldab sissetulekute suurenemist ja linnastumist

alt

Vaata, milline on “oh-issver-vau-mai-gaad-kui-nummikas!”-tüüpi kinnistu pakkumine

alt

Kuidas kinnisvarakuulutusi paremini visualiseerida?