Erametsa majandamiseks tekib täiendavaid võimalusi

Riigikogus 20. novembril 2013. heakskiidu saanud metsaseaduse ja
halduskoostöö seaduse muutmise seadus loob metsaomanikele täiendavaid
võimalusi metsade majandamiseks.

Lisaks võimalusele menetleda paberivabalt metsa majandamisega seotud
lubasid, annab seadus metsaomanikule võimaluse raiuda oma metsast 20 tm
puitu kinnisasja kohta. Läänemaa Metsaühistu tegevjuht Mikk Link selgitas,
et seejuures ei pea metsaomanik esitama ühtegi dokumenti ja samuti ei pea
tal olema ka metsamajandamiskava.

Link lisas, et ka varasema seaduse järgi võis metsaomanik oma küttepuu
paberivabalt raiuda, kuid selleks pidi ta järgima veel kahte täpsustavat
piirangut. Nimelt ei tohtinud raiutav maht ületada 3 tm hektarilt, mis
tähendab, et metsaomanik pidi raiuma hajali ja raieviis pidi vastama
õigusaktides sätestatud tingimustele. Näiteks ei tohtinud nooremapoolses
metsas raiuda lageraide korras. „Kui varem oli oma metsast küttepuu
raiumine üsna segadust tekitav, siis nüüd on tõesti lihtsam. Peaasi, et 20
tihumeetrit ei ületa,“ lisas Mikk Link.

Uue võimalusena annab metsaomanikele võimaluse metsa majandamiseks
püsimetsana, see tähendab, et metsa saab majandada nii, et ei tekiks suuri
lagedaid alasid. Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudi
dotsent, metsakasvatuse ja metsaselektsiooni õppejõud Veiko Uri selgitas,
et sel juhul tuleb raieliigina kasutada valikraiet. Sedasi tagavad raied
metsa pideva uuenemise ja jätkuva säilimise.

Uri lisas, et kui lage- ja turberaie eesmärgiks on vana metsapõlvkonna
likvideerimine ning asendamine uuega, siis püsimets on pidev ja selles on
esindatud väga erineva vanusega puud, neist aga arvuliselt kõige rohkem
peaks olema noori puid. Puistus läbi viidav valikraie täidab korraga
mitmeid ülesandeid, st. nii uuendusraie, hooldusraie, kui puidu varumise
eesmärke. Kuna üksikpuude väljaraie ei pruugi tagada piisavalt häid
valgustingimusi elujõulise uuenduse tekkeks ja arenguks, siis lubatakse
valikraiega tekitada ka piiratud pindalaga väikehäile.

„Valikraie sobib paremini varjutaluvate puuliikide puistutesse, Eestis
tuleks neist kõne alla peamiselt kuusikud ja kuuse-lehtpuu segapuistud.
Samas on kuusikud väga tormikartlikud, ka tuleb arvestada juurepessu ohtu.
Pigem võiks valikraied olla alternatiivseks metsa majandamise viisiks
väiksemates erametsades ja kaitstavates metsades,“ rääkis Uri.

Seaduses rõhutatakse ka vajadust pöörata jätkuvalt tähelepanu
erametsanduse arendamisele. Eesti Erametsaliidu tegevjuhi Priit Põllumäe
sõnul on meeldiv, et erametsandus riigi tähelepanu ja tuge saab. „Senine
tugi on metsaomanikke ja -ühistuid palju aidanud, ent ainult toetuste abil
metsaomanikke ühistutesse ei saa. Õnneks teevad seadusemuudatused elu
mõnevõrra lihtsamaks väikemetsaomanikele, kes ei pea enam nii palju
paberimajandusega tegelema," lisas Põllumäe.

Metsaseaduses on vastavalt keskkonnaorganisatsioonide ettepanekule
sätestatud ka see, et uuendusraie tegemisel lageraiena tuleb langile
pindalaga kuni 5 ha jätta säilikpuid vähemalt 5 tm hektari kohta ja
langile üle 5 ha vähemalt 10 tm hektari kohta.

Ergma tunnustas kodukaunistajate tegevust

25.11.2013

III kvartalis keskmise brutokuupalga tõus kiirenes

26.11.2013

Kõige populaarsemad

1

Eesti oli esimeses kvartalis eluasemehindade kasvult Euroopas kaheksas

2

Uus Maa Kinnisvarabüroo: Soodne turukonjunktuur püsib

3

Eesti hakkab kõrgusi ja sügavusi arvutama Amsterdami nulli suhtes

4

Ehitushinnaindeksi mõõdukas tõus jätkus

5

Capfieldi kasum kahanes 16,8 protsenti 14,2 miljonile eurole

6

Technopolis Ülemiste arhitektuurikonkursi võitsid KOKO arhitektid

Toimetaja valik

alt

Eluasemehinna kasv peegeldab sissetulekute suurenemist ja linnastumist

alt

Vaata, milline on “oh-issver-vau-mai-gaad-kui-nummikas!”-tüüpi kinnistu pakkumine

alt

Kuidas kinnisvarakuulutusi paremini visualiseerida?