Mida teha mittevajaliku korteriga?

Paljudes Eesti väikelinnades, endistes tööstusasulates, kunagistes kolhoosikeskustes leidub kas täielikult maha jäetud või pooltühje korterelamuid. Kirjeldatud  elamutes asuvate tühjade, omanikele mittevajalike korterite turuväärus  on tihti  olematu ning neid korteriomandeid müüa on  pea võimatu.

Küll aga on korteriomanikel  kohustus kanda korteri omamisest tulevaid rahalisi kohustusi nagu maamaks, võimalikud korteri kütte- ja muud ekspluatatsioonikulud. On tekkinud olukord, kus omanikule mittevajalik korteriomand on nii omanikule, naabritele kui ka kohalikule omavalitsusele  nuhtluseks ja tundub, et tekkinud nõiaringist ei ole väljapääsu. Mida teha mittevajalikuks osutunud  turuväärtuseta korteriga?

Üks võimalik lahendus omanikule  oleks järgmine:

Korteriomand on kinnisomand. Asjaõigusseaduse § 126 sätestab kinnisasja omaniku õiguse kinnisomandist loobuda. Loobumiseks peab korteriomandi omanik tegema notariaalselt tõestatud avalduse, mille alusel korteriomandist loobumine kantakse kinnistusraamatusse. Vastava kande tegemisest kinnistusraamatusse lõpeb loobunud omaniku omand korterile.

Omandist loobumise korral kinnisasja koormavad õigused nagu hüpoteegid, reaalkoormatised jms jäävad püsima ning kinnisasi vastutab jätkuvalt koormavate õiguste eest, samas endine korteriomanik vabaneb kohustusest kanda alates loobumisest tekkivaid korteriomandi omamisest tulenevaid kulusid.

Mis saab aga loobumise korral omandist,  kes hakkab teostama omaniku õigusi ja vastutama  omaniku kohustuste nagu maamaks, ekspluatatsioonikulud jms eest?

Asjaõigusseaduse § 126 lõike 3 kohaselt kinnisasja, millest on loobutud, hõivamise õigus on riigil. Hõivamise teel omandi tekkimiseks on vajalik sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Seega kui riik  kasutab seadusest tulenevat hõivamise õigust ehk teeb kinnistusosakonnale hõivamisavalduse lähevad omaniku kohustused üle riigile.

Õiguskirjanduses on avaldatud seisukohti, mille kohaselt riigi hõivamise õigust tuleb pigem vaadelda riigi kohustusena hõivata loobutud kinnisomand. On aga ebaselge, mis  saab siis kui riik hõivamise õigust ei kasuta? Sellist olukorda seadus üheselt  ei reguleeri, vastavasisuline kohtupraktika puudub.

Kirjeldatud viisil korteriomandist loobumine ei ole praktikas levinud küll aga oleks see üheks viisiks kasutuks muutunud korteriomandist ja sellega kaasnevatest omaniku kohustustest vabanemiseks.

Selgusid Läänemere Kunstipargi ideevõistluse võidutööd

18.11.2013

Puitarhitektuuri konverents õhutas avastama taastuva ehitusmaterjali võimalusi

18.11.2013

Kõige populaarsemad

1

Tartu soovib müüa Lidlile huvi pakkuva kinnistu

2

Tallinna vanalinnast on saamas Airbnb linnaosa

3

Astlanda ehitab Tobiase tänavale 18 miljoni euro eest elamupinda

4

Pealinn müüb enampakkumisel kinnistuid ja korteriomandeid

5

Unikaalne pakkumine Läti kinnisvaraturul - investeerimisprojekt mõisa ja pargiga

6

Ehitusmahtudes viimase viie aasta suurim kasv

Toimetaja valik

alt

5 meetodit rentniku tausta uurimiseks

alt

Kinnisvara hinnatõus – kaua veel?

alt

City24.ee on suurima kinnisvarakuulutuste arvuga portaal Eestis