Leibkondade elamistingimused on paranenud

2011. aasta rahvaloenduse (REL 2011) andmetel elab 70% tavaleibkondadest kõigi olmemugavustega eluruumides, 2000. aasta loenduse ajal oli see näitaja 65%, teatab Statistikaamet. Viimase kümnendi jooksul on oluliselt paranenud leibkondade kasutuses olevate eluruumide tehnovarustatus.

2011. aasta loenduse andmetel elab Eesti kõigist tavaleibkondadest korteris 69,5%, eelmise loenduse ajal oli vastav näitaja 71,3%. Väikeelamutes (eramud, paarismajad, kaksikelamud) elavate leibkondade osatähtsus on veidi suurenenud (28,7%-lt 30,5%-le). Kui üksikvanematest ja ühe liikmega leibkondadest elab väga suur osa korterites (vastavalt 76,2% ja 76,1%), siis mitmepereleibkondade (nt vanavanemate ja noorema põlvkonna pere koos elamas) ning abielupaaride seas on võrreldes teiste leibkonnatüüpidega suurem väikeelamus elavate leibkondade osatähtsus (vastavalt 45,6% ja 39,9%).

79,1% leibkondadest elab nende enda omanduses olevas eluruumis. Eluruumi omanike osatähtsus on võrreldes 2000. aasta loendusega kasvanud ligikaudu ühe protsendipunkti võrra. Omanikke on enim mitmepereleibkondade ja abielupaaride hulgas (vastavalt 93,5% ja 90,2%).

Kuigi suurem osa Eesti leibkondadest elab endiselt küllaltki vanades hoonetes, näitavad 2011. aasta loenduse andmed uuematesse hoonetesse elama asumise tendentsi. Nimelt väheneb vanemates (enne 1971. a ehitatud) eluruumides elavate leibkondade arv ning suureneb uuemates (alates 1971. a ehitatud) elavate leibkondade oma. 9,5% leibkondadest elab 2001. aastal või hiljem ehitatud eluruumis.

Leibkondade eluasemete olmemugavused ja tehnovarustatus on 11 aasta jooksul märkimisväärselt paranenud. Kui 2000. aastal oli veevärk 85,6%-l, veeklosett 74,9%-l, vann ja dušš 70,9%-l ning kesk- või elektriküte 67,9%-l leibkondadest, siis 2011. aasta rahvaloenduse tulemusel elab veevärgiga eluruumides 94,6%, veeklosetiga 88,3%, vanni või dušiga 87,1% ning kesk- või elektriküttega eluruumides 71,5% leibkondadest.

Üldiselt elab ühes eluruumis üks leibkond. Ühe leibkonnaga eluruumid moodustavad püsielanikega tavaeluruumidest 93,3%. Nendes eluruumides on keskmine pind elaniku kohta 31,4 ruutmeetrit ning keskmine tubade arv elaniku kohta 1,28. 2000. aastal toimunud loenduse ajal olid vastavad näitajad 24,4 ruutmeetrit ja 1,08 tuba elaniku kohta.

Endine Hansapanga maja võib olla skeemi ohver

25.10.2013

Helsingis toimub nädalavahetusel kinnisvaramess „Koti Ulkomailta“

25.10.2013

Kõige populaarsemad

1

Eesti oli esimeses kvartalis eluasemehindade kasvult Euroopas kaheksas

2

Uus Maa Kinnisvarabüroo: Soodne turukonjunktuur püsib

3

Eesti hakkab kõrgusi ja sügavusi arvutama Amsterdami nulli suhtes

4

Ehitushinnaindeksi mõõdukas tõus jätkus

5

Capfieldi kasum kahanes 16,8 protsenti 14,2 miljonile eurole

6

Technopolis Ülemiste arhitektuurikonkursi võitsid KOKO arhitektid

Toimetaja valik

alt

Eluasemehinna kasv peegeldab sissetulekute suurenemist ja linnastumist

alt

Vaata, milline on “oh-issver-vau-mai-gaad-kui-nummikas!”-tüüpi kinnistu pakkumine

alt

Kuidas kinnisvarakuulutusi paremini visualiseerida?