Swedbank: Eesti majanduskasv aeglustub sellel aastal 1,6%-ni

Viimastel kuudel on euroala majanduses toimunud pööre paremuse suunas, kuid meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu ootused on veidi madalamad kui veel paar kuud tagasi. Aasta lõpupoole on oodata välisnõudluse mõningast paranemist, mis hakkab tasapisi toetama ka Eesti ettevõtete eksporti, seisab Swedbanki uuendatud majandusprognoosis.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul investeeringud vähenevad ning ekspordi kasv aeglustub. „Selle aasta esimesel poolel aeglustus Eesti majanduskasv peamiselt investeeringute vähenemise ja tagasihoidliku ekspordi kasvu tõttu aastases võrdluses 1,2%-ni. Kaupade ekspordi vähenemine on viimastel kuudel süvenenud ning juba pikemat aega on languses ka teenuste eksport. Nii on näiteks aasta algusega võrreldes töötleva tööstuse ettevõtete ekspordi osakaal käibes mõnevõrra vähenenud. Investeeringute maht väheneb peamiselt tänu valitsemissektorile. Ettevõtete investeeringute tagasihoidlik kasv ei suuda kompenseerida valitsemissektori investeeringute tugevat langust,“selgitas ta.

Kiiresti kasvavad palgad suurendavad tarbimist

„Vaatamata tööjõu tootlikkuse vähenemisele, kiirenes selle aasta esimesel poolaastal palgakasv 7%-ni. Tööturul on puudus kvalifitseeritud tööjõust, samuti on tööpuudus alanenud tasemeni, kus täiendavate töötajate leidmine töötute hulgast nõuab järjest suuremaid investeeringuid. Nende tegurite koosmõjul on tekkinud tuntav palgasurve. Kuna tööhõive kasv aeglustub, jääb tööjõu puudus lähiajal tõsiseks probleemiks,“ märkis Mertsina.

Tema sõnul on töövõtja üha enam dikteerimas oma palganumbrit, mistõttu püsib palgakasv prognoosiperioodil kiire. „Kuna inflatsioon aeglustub, kiireneb ka palga reaalkasv. See annab jõudu juurde tarbimisele. Samas hakkab järgmisel ja ülejärgmisel aastal järsult aeglustuv tööhõive kasv pidurdama ka majanduses tarbimise juurdekasvu.“

Inflatsioon on kiiresti aeglustunud

Käesoleval aastal on hinnakasvu panustanud olulisel määral elektri- ja toiduainehindade tõus. „Aasta esimese üheksa kuuga on kodudesse jõudnud elekter kallinenud keskmiselt veerandi võrra ning selle mõju tarbijahindade kasvu on olnud veidi alla ühe protsendipunkti. Toiduainete hinnakasvu panus on olnud isegi 1,2 protsendipunkti. Samas on peamiselt toidu- ja transporditeenuse hindade panuse vähenemise tõttu hinnakasv sellel aastal aeglustumas,“ sõnas Mertsna.

2014. aastal elektri hinnatõusu mõju kaob ning maailmaturult tulenev hinnasurve kütuse ja toiduainehindadele väheneb. 2015. aastal tarbijahindade kasv mõnevõrra kiireneb, sest tööjõukulude kasvust tulenev surve hindadele, eelkõige tööjõumahukas teenustesektoris, suureneb. Meie hinnangul aeglustub hinnakasv tänavu 3%-ni, järgmisel aastal 2,8%-ni ning kiireneb seejärel 2015. aastal 2,9%-ni.

Mertsina sõnul mõjutas majanduskasvu prognoosi täpsustamist ka eelmiste aastate SKP revideerimine Statistikaameti poolt selle aasta septembris. „Peamiselt väiksemate investeeringute ja aeglasema ekspordi kasvu tõttu korrigeerisime selle aasta majanduskasvu 1,6%-ni ja järgmise aasta oma 3,8%-ni, 2015. aasta majanduskasvu prognoosi jätsime 4,2%-le,“ lisas Mertsina. „Augustis prognoosisime majanduskasvuks vastavalt 1,9% ja 3,9%.“

Uus Maa Kinnisvarabüroo: tehingute hulk saavutas III kvartalis majandussurutise järgse rekordi

23.10.2013

Oluline osa kinnisvaratehingutest tehakse pangalaene kasutamata

23.10.2013

Kõige populaarsemad

1

Auriga keskus Saaremaal muutub meelelahutuskeskuseks

2

Tartu legendaarne kaarsild läheb remonti

3

Mustamäe paneb ajaproovile vapralt vastu

4

Miks on maakler kasulik?

5

Lasnamäele kavandatakse uusi äri- ja eluhooneid

6

Noblessnerisse plaanitakse virtuaalreaalsuse elamuskeskust

Toimetaja valik

alt

Palju kinnisvaratehinguid läheb puudulike dokumentide tõttu nässu

alt

Pindi Kinnisvara kinnisvaraturu prognoos 2017. aastaks

alt

Mida peaks teadma võlaõigusseadusest eluruumi üürimisel?