Justiitsministeerium soovib laiendada vara konfiskeerimise võimalusi

Vabariigi Valitsus kiitis heaks justiitsministeeriumi koostatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu, millega laiendatakse võimalusi konfiskeerida kurjategijate vara.

„Eelnõuga tehtavad muudatused annavad õiguserikkujatele veelgi selgema signaali, et kuritegude toimepanemise kaudu rikastumine ei ole aktsepteeritav,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. „Täna heakskiidu saanud eelnõu muudab ebaseaduslikult saadud vara lähedastele kantimise senisest raskemaks. Keerulisemaks muutub ka ebaseadusliku päritoluga vara legaliseerimine seadusliku ja ebaseadusliku vara segamise teel.“

Laiendatud konfiskeerimine võimaldab ära võtta kogu kurjategija vara, kui tema elustiili ja kuriteo olemuse alusel on põhjust eeldada, et vara on kuritegelikku päritolu. Seni on olnud laiendatud konfiskeerimise eeltingimuseks vähemalt kolmeaastase vangistuse määramine. Kuna karistuspraktikas on taolise karistuse määramine pigem erandlik, alandatakse eelnõuga vangistusmäära nõuet vähemalt üheaastase karistuseni.

Samuti viiakse eelnõuga karistusseadustikku muudatus, mis lubab laiendatud konfiskeerimist kohaldada ka siis, kui kahtlustatav on juriidiline isik. „Just maksukuritegude puhul on näha juhtumeid, kus juriidiline isik on ilmselt loodudki kuritegelikel eesmärkidel ja seda kasutatakse peamiselt kuritegelike skeemide läbiviimiseks. Näiteks võib tuua arvevabrikud,“ selgitas justiitsminister Pevkur.

Eelnõu järgi on konfiskeerimist võimalik kohaldada ka varale, mis on osaliselt legaalne, osaliselt aga mittelegaalne. Muudatuse järgi ei kohaldata konfiskeerimist varale, mille suhtes isik tõendab, et selle eest on tasutud täielikult või olulises osas õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul annab see muudatus selge signaali, et soetades vara kriminaaltulu arvel, ükskõik kui suures või väikeses osas, riskib inimene sellega, et vara võidakse riigi poolt konfiskeerida.

Lisaks viiakse kolmandatelt isikutelt vara konfiskeerimise aegumistähtajad kooskõlla kuritegude üldiste aegumistähtaegadega. Eelnõu järgi kohaldatakse konfiskeerimist kolmanda isiku varale, mis on omandatud kuni kümme aastat enne esimese astme kuriteo toimepanemist või kuni viis aastat enne teise astme kuriteo toimepanemist.

2012. aastal mõisteti laiendatud konfiskeerimist võimaldavate paragrahvide alusel süüdi 1275 isikut. Neist 99 isikule mõisteti rahaline karistus, ülejäänutele vangistus. Kokku konfiskeeriti 2012. aastal kriminaaltulu umbes 1,9 miljoni euro väärtuses.

Viljandi maavalitsus pani müüki kaks kinnistut

15.08.2013

Kas ja kuidas sõlmida broneerimislepingut?

15.08.2013

Kõige populaarsemad

1

Auriga keskus Saaremaal muutub meelelahutuskeskuseks

2

Sa oled nüüd koduomanik. Mis edasi?

3

Tartu legendaarne kaarsild läheb remonti

4

Mustamäe paneb ajaproovile vapralt vastu

5

KredExi kodutoetust sai 358 lasterikast peret

6

Miks on maakler kasulik?

Toimetaja valik

alt

Palju kinnisvaratehinguid läheb puudulike dokumentide tõttu nässu

alt

Pindi Kinnisvara kinnisvaraturu prognoos 2017. aastaks

alt

Mida peaks teadma võlaõigusseadusest eluruumi üürimisel?