Aasia ekspert: Tallinnast saab betooni ja kaubanduskeskuste linn

Ettevõtluskõrgkooli Mainor jätkusuutliku arengu õppejõu Aminul Islami sõnul kerkib Tallinnasse praegu ligi 250 uusarendust ja mitu kaubanduskeskust, kuid ainsatki parki.

Mainori kõrgkooli park.

Aminul Islami sõnul peaks linn rajama parke ennekõike enda kruntidele, kuid kohustada seda läbi detailplaneeringu tegema ka arendajaid. “Näiteks võiks suuremate arenduste puhul nõuda, et roheala moodustaks krundi territooriumist mingi osa. Ärimehed ehitavad ju ikka nii tihedaks, kui linna planeering seda lubab. Meil lähevad suured elu- ja ärirajoonid sadamas puhtalt betooni täis,” ütles Islam.

“Paljud olemasolevad pargid on halvasti ligipääsetavad ja ei paku müra ega õhureostuse eest kaitset. Näiteks asuvad Rävala ja Mere puiestee rohealad mitmerealiste magistraalide kõrval. Võiks õppida Barcelonast, mis on Tallinnast mitu korda rahvarohkem linn, kuid kunstiteoste ja kõrgete hekkidega privaatseid parke täis pikitud,” rääkis Islam.

Aminul Islami sõnul saaks rohelust luua ka juba olemasolevasse linnaruumi kunstlike vahenditega. “Näiteks tehti Tartu raekoja platsile ja Tallinna Rotermanni väljakule sel talvel kuuskedest väikesed metsatukad. Rääkimata Singapuri kuulsatest modernsetest aedadest, kus on tehispuud ja -struktuurid lastud roheliseks kasvada.”

Jätkusuutliku arengu eksperdi hinnangul on rohelusega Tallinnas olukord pigem halvemaks läinud.

“Kui nõukogudeaegsetesse mägederajoonidesse planeeriti hoovidesse muruplatsid ja mänguväljakud, siis praeguseks on neist saanud parklad.”

“Kõikjale ei pea muruplatse rajama. Tornimäe on kõrghoonete piirkond ning seal on päikesevalgus niikuinii varjatud. Seda piirkonda saab terviklikkuse loomiseks veelgi tihendada.”

Aminul Islami sõnul on maailmatrend Tallinnale vastupidiselt roheluse suunas. “Suurlinnades haljastatakse katuseid ja istutatakse kõrrelisi, et putukad ja linnud tagasi meelitada. New Yorki rajati vanale raudteemagistraalile 2,3-kilomeetri pikkune jalakäijate roheala, kus võib end tunda peaaegu nagu maakohas. Sarnaselt oleks Tallinna linn võinud sadamast läbi Rotermanni kvartali kesklinna planeerida rohekoridori. Kõik pole siiski kadunud, tühje krunte ja otstarbeta tööstusmagistraale on veel piisavalt alles.”

Fotol Mainori kõrgkooli park.

Eften Kinnisvarafond II maksab dividendiks 4 miljonit eurot

16.03.2017

alt
alt

Neljapäeval sai nurgakivi Pärnu maantee 22 ärimaja

17.03.2017

Sarnased uudised

alt

Kelle oma on miljööväärtus?

alt

Pärnu linn loobub senisest sillakoridorist

alt

50-60ndate kortermajadest tehtud termopildid näitavad suuri soojalekked

alt

Kultuuriminister ei soovi Tallinna Petrooleumi tänavale sadama tehnorajatisi

alt

Teadlane kahtleb Pirita TOP-i täidetud mereala stabiilsuses

alt

Tallinn alustab Tammsaare pargi rekonstrueerimist

alt

Nõmme linnaosa üldplaneering pandi avalikule väljapanekule

alt

Tartu alustab uue viidasüsteemi loomist

alt

Tartu linn ei poolda ERM-i ümbruse muutmist korterelamute alaks

Kõige populaarsemad

1

Uued korterid leiavad omaniku üha kõrgema hinnaga

2

Viimsisse ehitatakse kõrgeima kõrguste vahega trepp Eestis

3

Vichmann ostis Meloni ärikeskuse täisosaluse

4

EfTEN Kinnisvarafond müüs Narvas asuva Prisma kinnistu

5

Mänguväljakute seadmete sertifitseerimine ei ole kohustuslik

6

Kakumäel avati väikelaevade sadam

Toimetaja valik

alt

Kuidas kinnisvarakuulutusi paremini visualiseerida?

alt

Kuidas lõpetada üürilepingut?

alt

5 meetodit rentniku tausta uurimiseks